KÕIGE POLULAARSEMAD JAAPANLASTE POOLT KASUTATAVAD VÄLJENDID

Jaapani reisi kavandades peaks iga potentsiaalne turist, mitte ainult see, kes on huvitatud Jaapani kultuurist, hankima teavet tõusva päikese maa kõige olulisemate kommete, traditsioonidee ja oluliste väljendite kohta.

Populaarsed väljendid jaapani keeles

Jaapani reisi kavandades peaksime omandama põhiteadmised populaarsete keeleliste väljendite kohta. Alustades põhilistest fraasidest nagu „tere päevast” (kon'nichiwa), „kuidas läheb” (genki desu ka), „tänan” (domo või ametlikumalt - arigato) „nägemiseni” (shitsurei shimasu – hierarhias kõrgemal asuvatele inimestele), „vabandust” (gomen) või „head isu” (itadakimasu). Tuleb pöörata tähelepanu vastavale vormis või kellaajale, millal tahame antud väljendiga kellegi poole pöörduda. Jaapanlased omistavad oma kultuuris üldiselt kehtivatele põhimõteteleväga suure tähenduse. Seepärast tervitame ja jätame hüvasti teisiti mitteametlikult (nt „tere” yā, „nägemiseni” – ja mata, „hüvasti” mata ne) ja teisiti ametlikult („nägemiseni” – shitsurei shimasu, „tere päevast” ohayō gozaimasu). Kui kohtume uue inimesega, tasub kasutada väljendit „mul on hea meel Teid tundma õppida” – hajimemashite. Ametlikud võivad olla ka õnnitlused - omedetō gozaimasu, sellised väljendid nagu „tänan väga” - dōmo arigatō gozaimasu, „vabandan väga” – gomen nasai või „hüvasti” – sayōnara. Kasulikuks võivad osutuda näiteks sellised väljendid nagu abi küsimine - tasukete, hoiatus - abunai (tähelepanu!), politsei kutsumine - keisatsu! või telefoni kasutamise palve - denwa o tsukatte iidesuka. Kui me millestki aru ei saa, ütleme - wakarimasen või - nihongo [yoku] hanasemasen („ma ei räägi [hästi] jaapani keelt). Kui tahame küsida, kas läheduses on keegi, kes räägib inglise keelt, ütleme selle asemel – dare-ka eigo hanasemasuka?

Romantilised väljendid jaapani keeles

Jaapanlased peavad armastuse teemat väga oluliseks. Seda aspekti tähistatakse ka keele osas – Jaapanis on palju termineid armastuse tüüpide kohta. Sellegipoolest ei ole jaapanlased rahvas, kes on avatud tunnete avaldamiseks. „Armastus” on jaapani keeles ai, „armastama” on aisuru, „meeldima” on suki desu, suki da (kõnekeeles), suki dayo (meestevahelises kõneluses) või suki yo (naiste väljenduses). Armastuse ise võib jagada tuliseks, romantiliseks ja kirglikuks - selle kohta ütleme koi, samal ajal kui „päris“ armastuse kohta, mis on täis kõige puhtamaid tundeid, ütleme ai. Romantiline armastus on jaapani keeles renai. Armastusest sõlmitud abielu kohta ütleme renai kekkon, aga kokkulepitud suhtest - miai kekkon. Noored ütlevad sageli armastuse ja armumise kohta rabu või rabu rabu (gradatsioon) - see on ingliskeelse sõna love (armastus) jaapanikeelne vaste.

Jaapani viisakusväljendid

Jaapanis on palju viise, kuidas teiste suhtes austust üles näidata. Jaapanlased on konstrueerinud hulga kasulikke viisakusväljendeid, mida kasutatakse järelliidetena, mis lisatakse perekonnanimedele, eesnimedele või ametinimetustele. Seda tüüpi populaarseimaks väljendiks on san, mis vastab eesti keelesele „härra, proua“. Muud Jaapani populaarsed järelliited on kun - mida kasutatakse tavaliselt meeste suhtes ühiskondlikus hierarhias kõrgemal seisvate meeste poolt - chan - mitteametlik deminutiiv naiste ja laste jaoks, senpai - kõrgemal seisvate kolleegide ja mentorite suhtes, kōhai - alamatel positsioonidel isikute suhtes, sensei - õpetajate ja meistrite suhtes, sama - ametlik sani versioon ja shi - tiitel, mida kasutatakse ametlikes kirjades, kõnedes, ajalehtedes.

Väljendid ja vestlused, mis on kasulikud teada enne väljasõitu

Igas kultuuris on kasutusel antud maa elanikele vajalikud kasulike ja oluliste väljendite kogum. Jaapan ei ole selles osas erand - olulisi väljendeid, suulisi viisakusžeste või -väljendeid saab kasutada peaaegu igas eluvaldkonnas. Seega tasub enne tõusva päikese maale minekut muretseda endale jaapani keele vestlussõnastik ja õppida tundma kohaliku keele kombeid.